Huvitavat      Sündmused      Kontakt      

Aiakahjurite ennetamine

Viljapuu- ja marjaaias on sitikaid satikaid tegutsemas nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Kõike neid ei saa teada tunda, aga kõiki neid saame oma taimedest eemal hoida. Kõige olulisem on taime üldine heaolu ja tervise korras hoidmine. Õunapuud ei maksa istutada liigniiskele pinnasele ja kuuske ei maksa liiva sisse torgata. Uuri hoolikalt, millist pinnast taim vajab. Istutusauk tee suur ja pane alati ohtralt kõdumulda, see turgutab kasvu ja annab esimese toidunoosi. Istutusjärgsel aastal hakka väetama. Viljapuud ja -põõsad, samuti ilutaimed hoia lõikamisega vormis. Kohe kui taim on stressis või nõrk on tal kallal kahjurid ja haigused. Kilptäi vältimine ja tõrje Näiteks paju- ja viljapuu-kilptäi meelispaik tegutsemiseks ja paljunemiseks on tihedavõralised puud ning põõsad. Nende rünnakust võivad osa saada kõik viljapuud ning sõstra- ja karusmarjapõõsad, mis on tihedaks lastud kasvada. Tõrjeks tuleb kõik oksad välja lõigata ja põletada. Profülaktika on vaid hooldatud ja lõigatud puud – põõsad. Õielõikaja vältimine ja tõrje Õunapuu-õielõikaja pärast tuleb viljapuu tüved korbast puhtana hoida kuna temale meeldib seal suveperioodil peituda. Ka võraalune pinnas tuleb talvituvate noormardikate hävitamiseks sügisel ümber kaevata ja varisenud lehed riisuda ning põletada. Kui aga õielõikajat on vaja hävitada, siis saab seda lihtsalt teha lehepungade puhkemisest õitsemiseni, mõnel korral varahommikuti, puudelt mardikaid maha raputade
zero base cad Kaasaegse veebilehe loomine ja mõjusate kodulehtede tegemine aitab veebilehtede disaini valmistamise nähtavamaks teha, vaata aara.ee poolt kodulehekülgede valmistamise kohta aitab näidata kuidas veebilehe tegemine muudab ettevõtte netilehe moodsalt populaarseks lisaks ka kodulehe optimeerimine loob head eeldused koduka Google otsingu kaudu, lisaks aitab kodulehtede tegemise ja optimeerimisele tähelepanu pööramine netilehekülgi ka paremini ülesse leida, loe uue veebilehekülje tegemisest aara.ee disainibüroos lähemalt käib ja mida täpselt kodulehe tegemine endas kätkeb.

Aiakahjurite ennetamine

Viljapuude ja marjakultuuride kahjurid, ennetamine ja tõrje

Viljapuu- ja marjaaias on sitikaid satikaid tegutsemas nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Kõike neid ei saa teada tunda, aga kõiki neid saame oma taimedest eemal hoida.

 

Kõige olulisem on taime üldine heaolu ja tervise korras hoidmine. Õunapuud ei maksa istutada liigniiskele pinnasele ja kuuske ei maksa liiva sisse torgata. Uuri hoolikalt, millist pinnast taim vajab. Istutusauk tee suur ja pane alati ohtralt kõdumulda, see turgutab kasvu ja annab esimese toidunoosi. Istutusjärgsel aastal hakka väetama. Viljapuud ja -põõsad, samuti ilutaimed hoia lõikamisega vormis. Kohe kui taim on stressis või nõrk on tal kallal kahjurid ja haigused.

Kilptäi vältimine ja tõrje

 

Näiteks paju- ja viljapuu-kilptäi meelispaik tegutsemiseks ja paljunemiseks on tihedavõralised puud ning põõsad. Nende rünnakust võivad osa saada kõik viljapuud ning sõstra- ja karusmarjapõõsad, mis on tihedaks lastud kasvada. Tõrjeks tuleb kõik oksad välja lõigata ja põletada. Profülaktika on vaid hooldatud ja lõigatud puud – põõsad.

 

Õielõikaja vältimine ja tõrje

 

Õunapuu-õielõikaja pärast tuleb viljapuu tüved korbast puhtana hoida kuna temale meeldib seal suveperioodil peituda. Ka võraalune pinnas tuleb talvituvate noormardikate hävitamiseks sügisel ümber kaevata ja varisenud lehed riisuda ning põletada. Kui aga õielõikajat on vaja hävitada, siis saab seda lihtsalt teha lehepungade puhkemisest õitsemiseni, mõnel korral varahommikuti, puudelt mardikaid maha raputades ning hävitades. Valmikute püüdmiseks tuleb kevadel enne õiepungade ilmumist jõupaberist püünisvöö ümber puutüve panna.

 

Lestade vältimine ja tõrje

 

Räägime, et väetamine on kasulik ja nii ta on, aga tihe ja eriti liigne väetamine mineraalväetistega soodustab lestade teket. Väetada tuleb alati tagasihoidlikult, aga lestakahjustusega aedades tuleb seda teha eriti vähe, sest kõrge aminohapete ja suhkrute sisaldus soodustab lestade arengut. Soovitav on kasutada orgaanilist väetist. Väikeaias valmista lestade tõrjumiseks taimeleotis soolikarohust, koirohust, kõrvenõgesest või sookailust ning pritsi korduvalt. Põõsa ja puu alune muld on vaja läbi kaevata talvituvate lestade hävitamiseks. Maasikaistanduses on vajalik saagijärgne lehtede niitmine ning põletamine enne kui emaslestad jõuavad talvituma minna.

 

Lehetäide vältimine ja tõrje

 

Lehetäide meelistaimed on umbrohtud, eriti ristõielised (kapsas, raps) ja ohakad. Kui ümbruskonnas nende ärahoidmine ei ole võimalik, siis tuleb profülaktilist pritsimist teostada nii kevadel kui sügisel. Puuvõrade ja põõsa harvendamine on väga tähtis, sest tihe lehestik on lehetäide parim elu- ja arengukeskkond. Samuti on oluline lämmastikväetiste liia vältimine, sest lämmastik soodustab ka lehetäide arengut. Eelista orgaanilisi väetisi. Tõrjuda saab mehhaaniliselt, näiteks tugeva veejoa abil pesed päikesepaistelisel hommikul lehetäid ning nende mesineste puudelt maha. Puu lehestik kuivab päikese käes kiiresti ning ei võimalda seenhaiguste levikut. Kublatäi puhul korja nakatatud lehted ja põleta.

 
 

Koduaias töötle korduvalt noori puid hariliku soolikarohu, koirohu, kõrvenõgese, põldosja, maarjasõnajala, hariliku kesalille, võilille, varemerohu, paiselehe, sookailu, raudrohu, või papli leotistega. Lehetäid tapab väga hästi rohelise seebi lahus.
Puid tuleb pritsida nii, et nad tilguvad ja lehed on saanud lahust nii üles kui allapoole. Kui mõni koht jääb kuivaks, on töö mõtetu.

 

Kahjurite käitumise tundmine ja pesitsuspaikade teadmine aitab nende vastu võidelda

 

Alljärgnev aitab mõista, miks on vaja viljapuid ja -põõsaid sügisel pritsida. Profülaktikaks ja tõrjeks sobivad eelpool mainitud taimeleotised.

 

Ploomipuu-lehetäi võib juuni lõpus migreeruda veetaimedele (eriti pilliroole), päeva lühenedes liigub ploomi- ja kreegipuule tagasi, kus ka talvitub.

 

Kirsipuu-lehetäi migreerub juuni lõpus rohttaimedele, päeva lühenedes läheb kirsipuule tagasi.

 

Sõstra-kublatäi suvised tiibadega isendid migreeruvad huulõielistele (iminäges, liivatee, münt), suve lõpul tulevad tagasi sõstardele munema.

 

Õunapuu-lehekirp võib suvel toituda ka teistel toidutaimedel, munema tuleb aga tagasi õunapuule.

 

Hoia aed umbrohupuhas

 

Rohulutika valmik talvitub kõdus. Kehtib seaduspärasus: vähem rohtu, vähem lutikaid. Üheaastaste umbrohtude hävitamine ümbrusest on ülioluline enne maasika õitsemist, sest seni ta neil toitub. Kahjustab lehti ja vilju.

 

Marjalutikas talvitub valmikutena varisenud lehtede ja kulu all. Kahjustab maasikaid ja vaarikaid.

 

Kui teil on väga umbrohtunud aed, siis kindlasti olete kokku puutunud hariliku vahustajaga, kelle vastsed on vahutombu sees. Pigistage need katki. Aitab ka küüslaugu- või nõgeseleotisega pritsimine, aga eelkõige aia umbrohupuhas hoidmine.

 

Miks küll vanaema õunaaias olid alati õunapuu alused mullased?

 

Eks ikka seetõttu, et lõhkuda ebaröövikute talvituspesad ning tuua kahjurid mullapinnale, kus nad satuvad lindude saagiks või hävivad külmade tõttu. Vanaemad raputasid ka puutuhka põõsaste alla ja seda teeme ka meie. Mai lõpus juuni alguses võib tuhaga tolmutada ka põõsaid. Eriti pahasid sitikaid saab tõrjuta põõsastelt ja maasikatelt puutuha ja tubakatolmu seguga vahekorras 1:1. Kui kahjurid on aias, siis multšid tuleb eemaldada.

 

Mullas talvituvad peale ülalnimetatute veel maasika-õielõikaja ja maasika-lehemardikas, vaarikamardikas, karusmarja-leedik, must- ja kollane ploomivaablane (kookonis 4-6 cm sügavusel mullas), kollane karusmarja-lehevaablane.

 

Tuhatjalad on tülikad liigniiskel aastal. Elavad aiamullas, kõdus, multšis. Toituvad kõdunenud taimsest ainest. Puudutusel tõmbuvad kerra ja eritavad vedelikku, mis sisaldab sinihapet ja jätab nahale pruunid laigud. Kuna pole putukas, siis ei saa kasutada ka tavalisi infektitsiide, sest need ei toimi. Kui neid märkad, asenda liigmärg multš kuivaga. Liigniiskes kohtas ole multšiga tagasihoidlik. Korista maasikapeenarde ümbrusest kõdunevad taimejäänused.

 

Nõgesele leia aias auväärne koht

 

Kõrvenõgese kasvatamine aias tasub end kuhjaga ära kuna kõlbab nii kahjurite ärahoidmiseks ja tõrjeks kui taimede väetamiseks ja kasvu ergutamiseks kevadel. Ja missugune vitamiinipomm ta salatina on, rääkimata maitsvast supist.

 

Kõrvenõgeseid jt taimi võiks suvel kuivatada, et kevadel neid võtta oleks, siis ei pea keemiliste preparaatide järele haarama. Igal pritsimise korral tuleb kasutada erinevat preparaati (rohelist seepi, taimset leotist).

Saadaval on ka looduslikke preparaate nn. NeemAzal, aga see ei ole meile päris ohutu, sest on ikkagi mürk. Kuna vahend hõljub õhus ka tuulevaikse ilmaga, siis tuleb enda kaitseks kasutada kindlasti prille ja respiraatorit.

Nõgeseleotise olen mina teinud eelmisel päeval ja parasjagu, et hais aias muid lõhnu peletama ei hakka. Olen valanud keeva vee peale. Nii valmib kiiresti. Nõgeseid ja vett olen pannud tunde järgi. Retsept ütleb, et 1 kilo nõgeste kohta tuleb lisada 10 L vett. Peale seismist lahjendan kahjurite tõrjumiseks 1:5-le. Väetamiseks 1:10-le. PS! Nõgeseleotis on lämmastikurikas ja enne tuleb välja selgitada, kas taimel on vaja ikka lämmastikku. Näiteks kui on olnud suured sajud ja lumerohke talv, siis kevadel ei ole lämmastikku anda vaja. Viljapuudele ei ole moe pärast vaja anda, sest hakkavad ülearu vesikasve kasvatama. Mõtle alati enne ja vajadusel uuri järgi.

 

Linke

 

Hää jahukaste teemaline jutt asub siin

 

Miks on vaja mulda lubjata, vaata siit
Uuri seda lehte hoolikalt, võid leida asjalikku infot.

 

Eesti Loodus. Kiskjad on aiapidaja liitlased

 

Loodusaed. Kahjurid

 

Maaleht Taimekaitse taimedega

 

Aialeht Kuidas kasutada aiamaal puutuhka

Aialeht Kuidas ma küüslaugu ja sibulaga kedriklesta tõrjusin

 

http://www.virkus.com/aiandus/viljapuude-kahjurid/

Märts 2024
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031
Hiina vanasõna:
teed plaane aastaks – külva seemet
teed plaane kümneks aastaks – istuta puid
teed plaane sajaks aastaks – hari inimesi!

ÜHINGUST
Panustame oma tegevusega tervisliku aiakultuuri arendamisse!
EESMÄRGID
MTÜ eesmärk on tervist väärtustava elukeskkonna ja  elulaadi tutvustamine ning aiakultuuri arendamine.
SÜNDMUSED
Siit leiad info  nii tulevaste kui juba toimunud sündmuste kohta.
KONTAKT
MTÜ Tervendavad Aiad, 
Juku põik 6-8, Harku vald, 
Rannamõisa, Harjumaa 76906 Kontakttelefon (+372) 50 37 504

Kodulehtede valmistamine aara.ee

Viljapuu- ja marjaaias on sitikaid satikaid tegutsemas nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Kõike neid ei saa teada tunda, aga kõiki neid saame oma taimedest eemal hoida. Kõige olulisem on taime üldine heaolu ja tervise korras hoidmine. Õunapuud ei maksa istutada liigniiskele pinnasele ja kuuske ei maksa liiva sisse torgata. Uuri hoolikalt, millist pinnast taim vajab. Istutusauk tee suur ja pane alati ohtralt kõdumulda, see turgutab kasvu ja annab esimese toidunoosi. Istutusjärgsel aastal hakka väetama. Viljapuud ja -põõsad, samuti ilutaimed hoia lõikamisega vormis. Kohe kui taim on stressis või nõrk on tal kallal kahjurid ja haigused. Kilptäi vältimine ja tõrje Näiteks paju- ja viljapuu-kilptäi meelispaik tegutsemiseks ja paljunemiseks on tihedavõralised puud ning põõsad. Nende rünnakust võivad osa saada kõik viljapuud ning sõstra- ja karusmarjapõõsad, mis on tihedaks lastud kasvada. Tõrjeks tuleb kõik oksad välja lõigata ja põletada. Profülaktika on vaid hooldatud ja lõigatud puud – põõsad. Õielõikaja vältimine ja tõrje Õunapuu-õielõikaja pärast tuleb viljapuu tüved korbast puhtana hoida kuna temale meeldib seal suveperioodil peituda. Ka võraalune pinnas tuleb talvituvate noormardikate hävitamiseks sügisel ümber kaevata ja varisenud lehed riisuda ning põletada. Kui aga õielõikajat on vaja hävitada, siis saab seda lihtsalt teha lehepungade puhkemisest õitsemiseni, mõnel korral varahommikuti, puudelt mardikaid maha raputades ning hävitades. Valmikute püüdmiseks tuleb kevadel enne õiepungade ilmumist jõupaberist püünisvöö ümber puutüve panna. Lestade vältimine ja tõrje Räägime, et väetamine on kasulik ja nii ta on, aga tihe ja eriti liigne väetamine mineraalväetistega soodustab lestade teket. Väetada tuleb alati tagasihoidlikult, aga lestakahjustusega aedades tuleb seda teha eriti vähe, sest kõrge aminohapete ja suhkrute sisaldus soodustab lestade arengut. Soovitav on kasutada orgaanilist väetist. Väikeaias valmista lestade tõrjumiseks taimeleotis soolikarohtõrjumiseks 1:5-le. Väetamiseks 1:10-le. PS! Nõgeseleotis on lämmastikurikas ja enne tuleb välja selgitada, kas taimel on vaja ikka lämmastikku. Näiteks kui on olnud suured sajud ja lumerohke talv, siis kevadel ei ole lämmastikku anda vaja. Viljapuudele ei ole moe pärast vaja anda, sest hakkavad ülearu vesikasve kasvatama. Mõtle alati enne ja vajadusel uuri järgi.   Linke   Hää jahukaste teemaline jutt asub  siin   Miks on vaja mulda lubjata, vaata  siit Uuri seda lehte hoolikalt, võid leida asjalikku infot.   Eesti Loodus.   Kiskjad on aiapidaja liitlased   Loodusaed.   Kahjurid   Maaleht  Taimekaitse taimedega   Aialeht  Kuidas kasutada aiamaal puutuhka Aialeht  Kuidas ma küüslaugu ja sibulaga kedriklesta tõrjusin   http://www. virkus. com/aiandus/viljapuude-kahjurid/

Viljapuude ja marjakultuuride kahjurid, ennetamine ja tõrje Aiakahjurite ennetamine

www.tervendavadaiad.ee © 2014 MTÜ Tervendavad Aiad