30.10.2014 Eesti Aiandusliidu Visioonikonverents

Kogemusi jagasid  külalised  HOLLANDIST:

Hollandis moodustab aianduse osakaal põllumajandusest 40%.  

Keskmine õhutemperatuur on 8,7*C, Eestis 5,6*C. Sademeid 800 mm, Eestis 500-700 mm.

Aiandusvaldkonna edukust toetavad:   hea asukoht, ühelt poolt Põhjameri, teiselt pool t 120 lkm kaugusel Saksa linnad. Katmikalade all on 10 000 ha, s.h.  köögivili 5000 ha ja lilled, ilutaimed 5000 ha. 140 000 ha kasvatatakse avamaa taimi.

Hollandi aiandustoodang moodustab ligi veerandi ,24 % , maailma aiandustoodangust. Lilletoodang  50%!  Oksjonimüük põhiline.  40%  aiandus-põllumajandustoodangust realiseeritakse oksjonite kaudu.

Imporditakse selleks, et exportida!

Edukuse eelduseks lisaks soodsale asukohale ja kliimale ka ajalooline vajadus jagada teadmisi, teha koostööd kolleegide, konkurentide, teiste valdkondadega.

Kuldse kolmnurga süsteem töötab hästi: Teadlased, valitsusasutused, tööstus.  Ollakse väga innovatiivsed, kasvuhooned toodavad rohkem energiat kui kasutada suudetakse.

Trendiks on ettevõtete arvu vähenemine  s.h. just väikeettevõtete.

Kui muidu on käibemaksu % 26, siis aiandusvaldkonnas  vaid 6% - see on suure lobitöö tulemus! Tehti selleks, et elavdada elamuehitusturgu. Uus trend:  töö saab see, kel kõrgeim kvaliteet mitte odavam hind.

Nüüd on prioriteediks välja töötada Roheluse funktsioon, mõelda roheliselt! See on kõigi arenguprojektide aluseks. Kui varem oli rohelus üksnes dekoratsiooniks (kõige pealt ehitati hooned ja kui raha jäi siis tuli haljastus), siis nüüd on Rohelus Emotsioon. Alustada tuleb haljastusest!

Oma toit tuleb ise kasvatada!

Uus kontseptsioon – ELAV AED – jätkusuutlik, tasakaalustatud  (pinnas,muld, vesi, mikrofloora jne. ). Kivikatete asemele vettläbilaskvad pinnased jms.  Loo enda köögivilja aed. Kui pole maad, istuta potti, kotti jne. Katuseaiad, roheseinad (ka köögiviljale!).   Putukahotellid, veeväljakud linnas vihmavee kogumiseks, linnapõllud  (meie mõistes kogukonna aiad). Mesilastarud ministeeriumite õue, aeda. Rohelised kooliaiad- laste arvutisõltuvuse vähendamiseks. Rohelus haiglates – inimene paraneb kergemini  peale operatsiooni kui tema aknast avaneb roheline vaade. Vertikaalaiad, rohelised seinad kauplustes, suitsunurkades. Rohelised kontorid.  Maja on 10-40% kallim kui asub rohelises rajoonis.

Looduspõhised strateegiad linnades (energiasäästlikud hooned, tervislik elukeskkond jne.).

Aiandusvaldkond üksi ei suuda seda teha. Vaja KOV-te, riigi abi, tuge.

Varem oli lihtne, oma väike poeke, ise tegid hinna nagu tahtsid, ise müüsid. Nüüd dikteerib  hinna vaba turg.

TREND: asjad, tehnoloogiad muutuvad, ajagraafik tiheneb,aeg piiratud jaemüügiks, mobiilsest tuleb veel mobiilsemaks minna. Inimesed enam poes ei käi. Kaupa tahetakse saada koju kätte.

Toote, teenuse asemel paku lahendust. Inimene tahab ostuga saada inspiratsiooni, emotsiooni. Kaubakeskusse tullakse lustima, mitte leiva pärast. Vähe tähtis on mida müüd, oluline kuidas müüd!

Hollandi per eelarvest moodustab 80% osa, millele ei ole kindlat sihtotstarvet. Selle 80% kasutamise otsustab üldjuhul peres naine.  Naistele meeldib shopata, oluline, et oleks Fun!

Müü eri sektoreid koos.  Näit. Dekoratiiv taimed koos köögiviljadega, kottide tootjatega jms.  Kaup olgu väga värske ja kohalik! Rohkem kohalikke ideid ja kaupu!

Kasvusubstraatideks klaasvill (stabiilne, ei lagune), kivivill – võib laguneda koost.

Eesti esindajate sõnavõtud:

Eesti poole sõnavõttudes  peeti esmatähtsaks omamaist kraami rohkem  kasvatada ja turule tuua.  Aiandusvaldkonna osatähtsus on Euroopa lLiidus oleku perioodil Eestis langenud, s.h. puuvilja,marjakasvatuse pinnad  vähenenud poole võrra, vähenenud  ka tootmismahud. Suurema osa aiasaadusi impordime.  Nii et võimalusi arenguks piisavalt!

Valmimas on Aianduse arengukava. Peaeesmärgiks :  suurendada meie aiandustootmiste konkurentsivõimet, varustada tarbija kohaliku, värske, suure toiteväärtusega aiasaadustega.

Tõdeti, et maastikuehitus on meil alles noor ala. Vaja rohkem suhtlemist, kooskäimisi, läbikäimisi, suhteid riigi ja asutuste vahel. Tuleb olla mitte ainult aktiivne – näha, rääkida probleemidest, vaid ka proaktiivne – pakkuda lahendusi. Iga asi algab müügist, mitte tootmisest.  Tunne uhkust oma töö üle!

Esitati küsimus:  kas eestlastel on süsteemne probleem – ei suudeta ega taheta koostööd teha?  Väärt infot, kogemust  hoitakse endale,  eelistatakse nokitseda omaette. Vaja on usaldust partnerite vahel! See on koostöö alus.

Olgem Elava Rohelise Aia saadikud!