Ehitus- ja aianduspoodides on müügil teopüünis, millega saab tigusid ja ka nälkjaid meelitada ligi kahe meetri kauguselt.
Põhimõtteliselt on tegu totsikuga, kuhu tuleb valada 200 ml õlut ja lisada 2-3 tilka komplektis olevat ainet, mis tigusid ligi tõmbab. Kaas tuleb peale panna nii, et ohvrid ikka sisse pääseksid. Püünis tuleb kaevata maasse sedasi, et serv jääb maapinnast pisut kõrgemale.
Püünist soovitatakse tühjendada iga kahe-kolme päeva tagant, seejärel veega loputada ning uus segu sisse valada.
Tigude püüdmiseks on aga teisigi mooduseid. Näiteks isutage aed täis peiulilli – need on suurepärased tigude-nälkjate ligimeelitajad. Teil endal jääb üle vaid kokkukogunenud teod ja nälkjad ära korjata. Peiulillede ligi meelitatud kahjurid tungivad taime sisse ja saavad seal kahjustada, kaotades paljunemisvõime, ning lõpuks hukkuvad. Peiulilli ei soovitata ka sügisel öökülmade kahjustuse korral koristada, vaid jätta taimejäänused maapinnale ning nad sisse kaevata.
Tigusid meelitavad ligi veel näiteks hostad, mädarõigas, saialill, pruudisõlg ja põlduba.
Peibutustaimede lähedale pinnasesse kaevake pooleliitrised purgid, mille võib täita õlle, õlle ja vee segu või piimaga. Õlu ja piim meelitavad teod ligi. Õlles leiduv pärm meelitab sööma, alkohol tapab, piimasse aga uputakse. Püünisteks võib peale klaaspurkide kasutada ka plasttopse. Püüniste paigaldamisel tuleb silmas pidada seda, et kunagi ei tohi need olla mullapinnaga tasa, vaid ikka paar sentimeetrit mullast väljas. Vastasel korral satuvad neisse ka jooksiklased ja teised maapinnal liikuvad kasulikud putukad, kes on head kahjurite hävitajad.
Tõsi, lahtises purgis lahtub õllealkohol ruttu ja nii tuleb püüniseid iga päev uuesti täita.
On ka palju muid loodussõbralikke variante, kuidas tigudega võidelda. Kõige kasulikum on muidugi tigude looduslikele vaenlastele aias head elutingimused luua. Teod ja nälkjad on oluline toit siilidele, konnadele (eriti kärnkonnadele) ja mitmele linnule (näiteks rästastele).
Puistake taimede ümber peeneteralisi materjale: liiva, kruusa, männiokkaid, kohvipaksu, puupuru, tuhka, kiviklibu, purustatud munakoortest või teokarpidest puru ja muud sellist. Need kõik takistavad tigudel liikumist ning panevad nad suunduma kergemini kättesaadavate toiduallikate juurde.
Peenarde ümber võib panna värsket mereadru, mille sool tigudele ei meeldi. Tõsi, see meetod mõjub vaid niikaua, kuni vihm või kastmine soola adru seest välja uhub.
Tigusid peletab multšina taimede ümber ka koirohu-, soolikarohu-, sidrunmelissi- või mündilehtede ja ka kuuse- või männiokaste laotamine. Teod väldivad ka tammelehtedest multši. Need multšid ei tapa tigusid, kuid hoiavad nad kultuurtaimedest eemal.
Tulemusi on saadud ka orasheina juurtega, mille kuivatatud ja purustatud osi puistatakse ribana ümber taimede. Orasheinal on tigudele nii peletav kui ka tõkestav toime. Mööda teravat orasheinapuru teod ei roni.
Kasvatada võib taimi, mis peletavad tigusid eemale. Tigudele ei meeldi näiteks kurekell, iirised, kurerehad, gladioolid, hortensia, mündid, ingver, pune, nõmm-liivatee, koirohi, raudrohi, sibul, küüslauk, porru, soolikarohi, rosmariin ja mitmed teised taimed.
Elukiri
