Kasvata aias supertoitu. Kaja Kurg

08. september 2011 09:00
Sügis täidab keldri ja sahvri maitsva aiakraamiga. Mõned puu- ja köögiviljad on aga eriti kasulikud, nad on n-ö supertoit.

Kas puu- ja juurvilja söömine suudab ära hoida vähki, pidurdada vananemist ja madaldada kõrget vererõhku? Briti tunnustatuim terviseajakirjanik, tervisliku toitumise propageerija ja maheaednik
Michael van Straten kinnitab, et see on tõesti nii. Just tema võttis aastaid tagasi kasutusele termini “supertoit” oma samanimelises raamatus.

Michael van Straten ütleb: “Mõningaid aiasaadusi võib nimetada supertoiduks, kuna neis on eriti palju üht või mitut tervisele vajalikku ja organismi kaitsvat fütokemikaali, vitamiini ja mineraali.

Nn supertoidu söömine mõjutab kogu rahva tervist: see on põhjus, miks Lõuna-Euroopas on vähem infarkte, südamehaigusi ja seedeelundite vähki kui brittidel. Hispaanlased söövad näiteks üle kahe korra rohkem puu- ja juurvilja kui keskmine Suurbritannia elanik.

Kuigi olin varem innukas aednik, ei kasvatanud ma tükk aega köögivilju. Aga siis, aastal 1989 tekitasid mahepõllunduse põhimõtted minus äkki suure huvi potipõllunduse vastu. Pean tunnistama, et nüüd on minu maheaias vaid väga üksikud taimed puhtalt ilu pärast, peaaegu kõik, mis kasvab, kõlbab ka süüa.

Kui te kasvatate ilma kunstväetiseta ja taimekaitsevahenditeta rediseid, porgandeid ja lasete tomatitel päikese käes lõpuni küpseda, siis söötegi supertoitu.

Anumad aedubade või maasikatega, istutuskott suvikõrvitsaga, lillekast murulaugu, mündi või salveiga – need kõik on kui laekad looduse ravimitega.

Otse peenralt võetud värsked aiaviljad on kõige väärtuslikumad, pungil kasulikke toitaineid ja taimseid keemilisi ühendeid, mis peletavad haigusi ja hoiavad teid nooruslikuna. Mahedalt kasvatatud viljades on rohkem mineraale jm kasulikke ühendeid, neil on tugevam ja parem maitse.”

Kõik puu- ja köögiviljad on kasulikud, aga mida tuleks kindlasti kasvatada? Michael van Straten toob välja kümme parimat (need ei ole pingereas).

REDIS

Keegi ei usuks, et need väikesed kevadel esimesena valmivad juurviljad on kuidagi eriti väärtuslikud. Aga nii see on, redises leidub vähivastaselt toimivaid aineid, palju
C-vitamiini, foolhapet, kaaliumi ja seleeni. Redis toetab tõhusalt maksa ja sapipõie toimimist.

Redis on lühipäevataim, mis annab kvaliteetset saaki vaid lühikese päeva tingimustes (Eestis varakevadel ja hilissuvel. – Toim). Kevadel tasub teda kasvatama hakata esimesel võimalusel, pideva värske saagi saamiseks tehke iga kahe nädala tagant parajas koguses uus külv.

Lisage paar redist mahlapressi, kui teete juur- või puuviljadest värsket mahla. Väärtusliku salati jaoks pole palju vaja: viilutage redis koos mündi ja mõne kevadise rohelise taimega, näiteks naadiga.

MAAPIRN

Maapirn on aedniku unistus: pistad mulda ja seal on ta igavesti, andes saaki. Seni kuni maapind pole külmunud, saab pidevalt mugulaid välja kaevata.

Mugulad sisaldavad palju inuliini, see on looduslik probiootiline kiud, mis seedetraktis ei lagune ja liigub jämesoolde. Inuliin on energiaallikas organismi kasulikule mikrofloorale, ta aitab omastada kaltsiumi ja magneesiumi. Kaltsium on luude ehitusmaterjal, seega saab maapirni süües leevendada luude hõrenemist vanemas eas. Inuliin on hea ka diabeetikutele, sest ta ei mõjuta oluliselt veresuhkru taset. Maapirnidest saab oivalist suppi ja püreed.

SPINAT

Spinat sisaldab erakordselt palju vitamiine ja mineraalsooli: E-, K- ja C-vitamiini, karotiini, fosforit, kaltsiumi. Kõrge raua-, joodi- ja kaaliumisisalduse tõttu soodustab ta vereloomeelundite ja sisesekretoornäärmete tegevust. Spinatis on looduslikud fütotoitained zeaksantiin ja luteiin, mis on põhilised kollatähni ehk maakula degenereerumise ärahoidjad. Viimane on peamine põhjus, miks vanemaealised kaotavad nägemise. Palju on foolhapet, mida nimetatakse ka anti-aneemiliseks vitamiiniks.

Kuna spinatis leidub rohkesti oblikhapet, pole hea teda süüa korraga väga palju ja ka liiga sageli. Spinatitoitudele lisage piima, sest piimas sisalduv kaltsium seob vaba oblikhappe ja muudab selle kahjutuks.

Spinat sobib hästi kokku looduslike söödavate rohttaimedega nagu kõrvenõges, naat jmt. Maitsestamiseks sobib ingver.

TOMAT

Tomatites on palju C- ja E-vitamiini, beetakaroteeni ja väga väärtuslikku lükopeeni. Viimane annab tomatile punase värvi ja on hinnatud antioksüdant. Lükopeen pärsib paljude vähiliikide arengut
(rinna-, käärsoole-, eesnäärme-, kopsu-, pankrease- jne vähk), vähendab kuni kaks korda tõenäosust saada infarkt või insult, aitab ära hoida veresoonte lupjumist ja sellega kaasnevaid riske, sh kõrgvererõhktõbe, hoiab ära silma kollatähni taandarengu.

Lükopeen moodustub lõplikult vilja loomuliku küpsemise 11. päeval. Enamik poetomatitest on aiandis korjatud rohelisena ja küpsevad edasi kunstlikult, nendes on lükopeeni vähe. Organism omastab lükopeeni paremini, kui tomatid on kuumtöödeldud. Samuti on vaja selle väärtusliku ühendi omastamiseks rasva. Lisage tomatile ja tomatitoitudele alati külmpressitud õli, avokaadot või pähkleid.

KÜÜSLAUK

Küüslauk on ravim- ja toidutaimede kuningas, ta aitab kõige puhul, alates nohust ja lõpetades pahaloomuliste kasvajatega.

Küüslaugus sisalduv alliin laguneb mugula peenestamisel spetsiifilise lõhnaga fütontsiidiks allitsiin, mis on väga tugeva bakteritsiidse toimega lenduv antibiootikum. Küüslaugus on rohkelt C- ja B-grupi vitamiine, inuliini, orgaanilisi happeid, mikroelemente.

Küüslauk parandab üldist enesetunnet, tugevdab südant, korrastab vererõhku, parandab soolte tegevust (eriti lihatoitude söömisel). Allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hästi hormonaalsüsteemile, seetõttu on küüslaugul kasvajatevastane toime.

Kui veres on kõrge kolesteroolisisaldus, tuleks iga päev toorena süüa 2–3 küünt. Küüslaugu pidev söömine hoiab ära veresoonte lupjumise, soodustab põie-, neeru- ja sapikivide lagunemist, puhastab verd kahjulikest ainevahetusjääkidest.

PUNAPEET

Punapeet oli vanade kreeklaste jaoks püha ravimtaim, mustlaste veretoonik, Ida-Euroopas leukeemiaravim. Peet on üks parimaid organismi puhastajaid ja immuunsüsteemi tugevdajaid. Kõrge antioksüdantide sisaldus hoiab eemal mitmesuguseid haigusi. Ta on oivaline kroonilise väsimuse peletaja, ergutab vereringet, soodustades vereloomet, puhastab verd. Raua ja loodusliku suhkru sisaldus tugevdab organismi, parandab mälu ja kontsentratsioonivõimet.

Peet sisaldab beetakarotiini (ainevahetuse käigus muutub A-vitamiiniks), B6- ja C-vitamiini, foolhapet, mangaani, kaltsiumi, magnee-siumi, rauda, kaaliumi, fosforit.

Unustage marineeritud peedi poekonservid! Sööge teda keedetult, bor¹is, riivige toorelt salatisse. Külvake iga kolme nädala tagant väike rida peeti ja tarbige juurvilju väiksena, kui need on noored ja eriti väärtuslikud. Pressige peedist mahla koos õuna ja selleriga.

MUSTIKAD

Nagu kõik tumedad marjad ja puuviljad, on ka mustikad ülimalt kasulikud, kuna sisaldavad väga palju antioksüdante, mis kaitsevad rakke vananemise eest. Mustikad sisaldavad neid aga märksa rohkem kui enamik aiasaadusi. Head teevad ka marjades sisalduvad kiudained, C-, PP- ja B1-vitamiin, karotinoidid, tsink, mangaan, seleen jm.

Sööge päevas kaks kohvitassitäit mustikaid ja paljud tervisehädad taanduvad või ei tulegi: näiteks põiekivid, maksahädad, põletikud, südamehaigused. Mustikad on head silmadele, nad parandavad verevarustust, kaitsevad aju ja hoiavad mälu korras.

Mustikaid saab edukalt aias kasvatada, aretatud on palju sorte. Kui maa pole sobivalt happeline, võib rajada turbapeenra või kasvatada mustikaid anumas.

AEDOAD

Aiaviljadest on oad kõige mitmekülgsemad oma sisalduselt ja toimelt. Neis on palju valku
(4–6%), mille toiteväärtus on ligi-
kaudu võrdne lihavalguga. Inimene omastab aedoavalku aga paremini kui näiteks kala- või lihavalku. Piimas on valke kuus korda ja nisuleivas kolm korda vähem kui ubades. Terades sisalduv tsink on oluline insuliini ja hormoonide sünteesis, seda on ubades rohkem kui enamikus köögiviljades.

Aedoad leevendavad mao- ja maksahaigusi, suhkruhaigust, neeru- ja põiehädasid, kõrget vererõhku, südamehaigusi, kroonilist reumat, podagrat, neerukive.

Kaunte söömine vähendab kolesteroolisisaldust veres, elavdab jämesoole tegevust, kaitseb soolevähi eest. Vanemas eas on lausa kohustulik süüa aedube, sest need turgutavad südame-
tegevust.

Oma keemilise koostise ja suure kiusisalduse tõttu on väga väärtuslikud ka põldoad. Neid on samuti hea süüa paljude tervisehädade korral: spasmid, kõrge vererõhk, herpes, Parkinsoni tõbi. Oad soodustavad neerude, lümfi ja soolestiku tööd.

ÕUNAD

Vanasõna ütleb: kui sul on võimalik istutada aeda vaid üks puu, siis vali selleks õunapuu. Tuntud on ka ütlus: üks õun päevas hoiab arsti su kodust kaugel. Kaks õuna päevas teevad seda aga kohe kindlasti.

Õuntes sisalduv pektiin madaldab vere kolesteroolitaset ja kaitseb keskkonnasaaste kahjuliku mõju eest. Õunad aitavad ravida podagrat, reumat ja artriiti.

Juba ainuüksi õuna võrratu lõhn madaldab kõrget vererõhku. Supermarketite kasina valiku asemel kasvatage ise õunu, sest saada on tohutu hulk häid kohalikke sorte.

KAPSAD

Kapsad on pungil täis vitamiine, mineraalaineid, vähivastaseid fütokemikaale. Rahvastel, kes söövad palju kapsast, on kõige vähem kopsu-, käärsoole-, rinna- ja emakavähki.

Eriti väärtuslikud on lehtkapsad. Proovige näiteks tumelillat sorti ‘Cavallo Nero’, mis maitseb kõige paremini pärast külmanäpistust. Rebige lehed puruks ning vokkige koos sibula ja paprikaga.

Allikas: Gardeners’ World

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/kasvata-aias-supertoitu?id=57164936